Järgmise korra kodutöö

Hetkel kehtib selline redaktsioon Isikuandmete kaitse seadusest. Pärastpoole loeme.

Eli

Naistele promo läbi sotsiaalse võrgustiku

Artikli pealkiri, justkui promo eelistataks saada läbi e-posti, on siiski natuke eksitav. Eelistused olenevad nii demograafilistest näitajatest, kui ka elustiilist. Teema, mida antud sissekandes väga põhjalikult ei käsitletud, on reklaami sisu. On olemas nö isiklikuma sisuga informatsiooni, mida meelsasti endale ka telefoni lased, aga kui igasugused "suurendaomarindujubatäna" SMS-id igapäevaselt saabuma hakkaksid, korraldaks see telefonis tunduvalt suurema segaduse, kui mailboxis.

Enda projekti jaoks panime siiski kõrvataha väite, et omaala professionaalidest naised on altimad uuematele tehnilistele lahendustele ja eelistavad infot saada sotsiaalse võrgustiku kaudu. Sõnumeid me neile vaevalt saatma hakkame, aga erinevaid sotsiaalseid võrgustikke on plaanis kasutada küll. Isiklikumatest kanalitest kindlasti MSN-i.

Eli ja Triin

Eelistad spämmi saada e-posti teel?

Surfamist alustasin maailma 150 mõjukaima internetiturunduse blogi edetabelist. Trundusränduri blogist leidsin peagi ka huvipakkuva, isegi veidi intrigeeriva pealkirjaga artikli Email Marketing Better Than Social Network Marketing.

Artiklis on väljatoodud uuring, mis kirjeldab kuute inimtüüpi ja nende reageeringut erinevatele meediakanalitele ning sellele kuidas nad turundussõnumeid saada eelistavad.

Tõlkima ei hakka, kopeerin need kuus tüüpi siia, järgmises postituses kirjutame Eliga, mida asjast arvame.

• Wireds: 20% have subscribed for marketing communications via SMS, more so than any other group — but they want to receive texts only for urgent customer service issues such as financial alerts or travel updates.
  
• Young Homemakers: More than half use social networks and SMS during the day, but direct mail and e-mail are their two preferred marketing channels.
  
• Retireds: 81% have purchased online and 94% have been influenced by some form of direct marketing to make a purchase.
  
• College Students: Very spam-savvy, they believe private communication channels such as SMS and social networks are off limits for marketers.
  
• Teens: They use social networking more than any other group but are more likely to make a purchase from direct mail, followed by e-mail, SMS and social network sites.
  
• Established Professionals: Women in this group are more likely than men in this group to use new digital media channels such as IM, SMS and social networking to communicate with friends and family—but men and women alike shop online with 92% having made an online purchase.
  

Triin

Usina blogija apsakad

Mainit artiklis tulevad ilusti välja tüüpilised vead, mida usinad blogijad ikka alguses teha võivad. Lühikokkuvõtte leiab ka eesti keeles siit. Aga paneme need Triinuga kommidega kirja ka.


Siin on mõned suuremad vead, mida blogijad Backbone Media sõnul teevad. Meie üritame neid muidugi vältida:

1. Mitte viitamine teistele blogidele. Teistele blogidele viitamine näitab lugejale, et olete kogukonna aktiivne liige.
Me katsume siin tublid olla ja viitame-lingime, kuis jaksame. Vanemahariduse teema puhul on ju ka see oluline, et veebikogukond on päris suur – seega viitamine peab olema iseenesestmõistetav.

2. Puudub email või kontaktileht. Mõnikord tahavad lugejate teiega ühendust võtta, kuid mitte blogisse postitatud kommentaari kaudu.
Tõsi see on, et vaid blogi omaniku kirjapanemisest ei piisa. Ohverdasime selleks töise meiliaadressi. Mida tegelikult ka loetakse.

3. Lugejatel kommenteerimise keelamine. Kui blog on mõeldud vaid info edastamiseks klientidele, siis kannatab selle populaarsus. Paljud ajaveebid, milles pole kommenteerimise võimalust, on kehvema positsiooniga ja neil on vähem püsikasutajaid.
Me väga tahame, et lugejad kommenteeriksid – see ongi ju asja üks üllas eesmärk. Et lugejad vaataksid, mis nende jaoks meie blogis huvitavat on ja oma emotsiooni ka jäädvustaksid. Meie jaoks pole see väljaelamine, vaid sisend veelgi õilsama eesmärgi nimel.

4. Blogil pole RSSi. RSS on väga tähtis, sest väga paljud loevad teie ajaveebi läbi RSSi. Ka avalugejate arv kasvab kiiremini kui teie ajaveebil on RSS võimalus.
Teeme ära!

5. Liiga harv postitamine. Mida tihemini te oma ajaveebi uuendate, seda populaarsemaks teie keskkond muutub. Kui te ei lisa infot regulaarselt, siis kaotate lugejaid.
Vot eks see sõltub ka sellest, kuidas meie sihtrühm kaasa tuleb. Aga plaanis on mitmeid erinevaid lugusid tellida mitmekülgsetelt autoritelt. Pealegi on meil plaanis kindlaperioodiline bloog, nii et väga harv postitamine oleks väga mõttetu ja ei täidaks üldse meie eesmärki.

Eli ja Triin

Kas blogimine tasub ära?

Teise kodulugemise tarbeks surfasin pisut altex´i ja sevenline´i veebikodudes. Üldse ei võtnud kaua aega, kui näppu hakkas selline link blogide ära kasutamisest ja sai lugeda artiklit Corporate Blogging: Is it worth the hype? (John Cass, Kristine Munroe ja Stephen Turcotte. 2005. Backbone Media Inc.), mida võis ka vabalt kasutada, kui ilusti viidata http://www.backbonemedia.com/.

No ja siis nad rääkisidki korporatiivsetest blogidest:
Blogging has caused quite a buzz. From political activists to aspiring novelists, industry pros and avid hobbyists, everyone seems to be starting a blog. Recent articles in Business Week and Forbes demonstrate how even the mainstream media is taking notice of their unprecedented growth and increasing effect on our society. But can corporate blogging really deliver measurable return-on-investment for your business?

Põhimure oli muidugi see, et miks peaks mingi ettevõte tahtma blogida? Kes peaks blogi pidama? Mis teeb blogi edukaks? Kuidas saab blogi oma äri õitsenguks ära kasutada?

Ja kuidas nad siis vastused leidsid? Uurisid sadade ettevõtete blogisid – 518 blogijaga võeti ühendust, uuringu lehekülge külastajaid oli 816. 97 võttis uuringust osa, neist 22 polnud blogijad (see tehti kontrollküsimustega kindlaks). Online küsitluses oli 32 küsimust. Eraldi viidi läbi süvaintervjuud kuue suure ettevõtte esindajaga, millest tekkisid pisikesed case study´d.

Mis artikkel sisuliselt rääkis? Vastajad uskusid, et blogi loomisel on kasud sees – kiire võimalus infot avaldada, kogukonda luua, müügi ja online PR-i teha. Blogid on oma olemuselt õppimisvahendid – peamiste põhjustena blogi loomiseks toodi välja see, et on mingi muu võimalus ideede avalikustamiseks. Üsna eesotsas olid ka info toimetamine klientidele ja klientidelt. Hinnati blogi inimlikkust ja otsekontakti, võrreldes veebiga. Näiteks suurfirmade poole ei oska keegi pöörduda ja need on hoopis impersonaalsemad. Blogi pole ka nii staatiline, vaid pigem vabam ja seal saab tekitada diskussiooni. Toimiva kogukonna loomine või klientidelt tagasiside kogumise võimalus on suurtele ettevõtetele samuti kulla hinnaga.
Kindlasti tuleb blogimisse panustada ja ressursse panna. On oht saada negatiivset tagasisidet, sest läbipaistvus tähendab samas ka kriitikat (mida küll on kergem hallata) või toodi ka välja, et blogijad avaldasid peaaegu konfidentsiaalset infot.

Eli

Tarkust taga nõudmas

Eelmine artikkel oli pikk ja väga asjalik. Kuna meie projekt on ka mittetulunduslik, siis saime päris palju informatsiooni, kuidas selliseid teemasid e-turundada. Näiteks kodulehekülje suunatus meediale, et ajakirjanikke nö meelitada ja samas info neile kergesti kättesaadavaks teha. Kindlasti lähtume oma projektiblogi loomisel ja arendamisel ka kahesuunalise kommunikatsiooni jaoks vajalikest lisanditest, sest eesmärk pole mitte niivõrd külastajatearvu lakke ajamine, kui sisulisem arutelu ja tagasiside.

Eli ja Triin

Kolmas sektor - ajakirjanike lemmik

Veel lugesime EBSCo andmebaasist leitud artiklit
Interactive Communication Features on Nonprofit Organizations’
Webpages for the Practice of Excellence in Public Relations (Journal of Website Promotion, 2005, Vol 1(4)).

Antud artikkel räägib sellest, kuidas mittetulundusorganisatsioonid oma veebilehekülge PR-vahendina kasutavad. Eriti meediasuhete, annetamise ja vabatahtlike osas. Kuidas kasutatakse ineraktiivseid kommunikatsiooni vahendeid ja kuidas on MTÜ tulemused seotud nende online pingutustega.

Artikli aluseks võeti 98 MTÜ veebiküljed, mille põhjal tehti kontentanalüüs. Statistiline tulemus näitas, et mingisugust märkimisväärset suhet MTÜ tulemuslikkuse ja veebi kasutamise vahel meediasuhete, annetamise ja vabatahtlike valdkondades pole.

Samas on enamus uuritud MTÜde veebidest üles ehitatud ajakirjanikusõbralikult ning annetajaid/toetajaid koheldakse hästi ning neile pööratakse rohkelt tähelepanu, samuti saavad erikohtlemise osaks vabatahtlikud.

Lisaks toodi artiklis välja fakt, et ajakirjanikud saavad peaaegu kõik info ja ideed lugude jaoks just internetist. Samas muudab veebis üleval olev materjal nende töö lihtsamaks, aga kvaliteetsemaks. Samuti on ajakirjanikud MTÜde suhtes paremini meelestatud ja võtavad infot meelsamini vastu, kui mõne kasumittootva firma puhul

Uuringust tuli välja ka, et MTÜde veebiküljed on tunduvalt meediasõbralikumad kui firmade omad. MTÜde veebides on meediale suunatud info ühte kohta kokkukogutud ja ajakirjaniku jaoks kergesti ülesleitavaks tehtud, firmade puhul see enamasti nii ei ole. Samas ajakirjanikele mõeldud veebilehekülg rohkemate elementidega, tundub meedisõbralikum kui vähematega. Uudised, fotod, faktid jne.

Internet on hea PR-kanal tänu sellele, et auditoorium saab ise osaleda paremas kahesuunalises kommunikatsioonis ja suhete loomises. Kahesuunalise kommunikatsiooni loomiseks on parimad vahendid: e-mail, registreerimine, küsitlused jne. Aga selleks, et saada lehele rohkem külastajaid on head huvitekitajad: mängud, otsinguvõimalused jne.

Blogid saavad olla küll kahesuunalise kommunikatsiooni vahendid aga on samas unikaalsed interaktsiooni vormid, kus sõnumi edastajatel on kõige suurem kontroll selle sisu üle. Puuduvad toimetajad, veebiarendajad jms. Samas antud uuringus käsitletud 98st MTÜ veebist oli blogi kasutatud ainult ühes.

Triin